Kui mind nüüd teadmata kadunuks kuulutataks, siis tõenäoliselt kirjeldaks mu vanaema mind Lõuna-Eesti punase (lehm) ja pulstiseto hübriidina. Kõik kohad päikesest põlenud (kuramuse valus on) ja pidevalt seljakott küürul.

Ei ole rohelisi mehikesi seal üleval. On (ere)oranžid mehed siin. Raekojaplatsil.