kolmapäev, september 03, 2008

Kui Senni kolmapäeva lõuna ajal korterisse jõudis oli veeuputus juba alanud. Lahkete ülemiste naabrite vesi nirises alla mööda koridori paremat ja mööda vasemat seina ning pressis sisse ka WC-vannitoa seintest. Kõige meelolukamalt vulises vesi trepikojas. Laskudes väikese, kuid järjekindla joana korteri ukse kohalt vongeldes trepist alla.

---------
Seega, kui jumal peaks taas inimkonna peale vihastama ning veeuputuse kaela saatma, siis mina juba tean mida teha: naera (naabrite sõgedaks tunnistavatest pilkudest välja tegemata) ja kuivata!

(hullemaks läheb ju niikuinii)

Kommentaare ei ole: