Laupäeval käisin tantsupeol. Laulupeole ei jõudnud, sest veri on paksem kui vihmavesi (st võitis üks väike külaskäik, kus soojas toas sai viina, oliive ja maasikaid). Tantsupidu oli üleootuste nutma- ja naermaajav. Kui esimeste tantsude ajal hävitajad üle Kalevi staadioni lendasid, tekkis paratamatult mõte, kui lihtne oleks neil päevil 1/10 eestlastest (st tantsiv-laulev ja neid vaatav-kuulav osa) lihtsalt minema pühkida. Alles jäime.