reede, november 19, 2010

Eile hommikul oli lumi põlvini (väike kirjanduslik liialdus on ju lubatud) ja teel tööle tundus,  nagu oleks minu ees liikunud raske põiepidamatusega kodanik. Iga kümne meetri järel (kirjanduslike liialdusteta) ilutses lumel suur kollane päike. Kooli väravate ees olev paju oli eriti korralikult kastetud.

Täna hommikul enam lund polnud, kuid see-eest olid linna vallutanud käsitöömeistrid. Ühisel jõul oli valmistatud kaunis erivärviline okse-lapitekk.

Ma pole küll inimene, kes alkoholi sisaldavasse anumasse (olgu see siis pits, klaas või pokaal) sülitaks, aga no kuulge - pidage piiri! Või vahetage kultuuriruumi: maailmas on küllalt riike, kus erinevatest keha aukudest jääkide väljutamist otse tänavale  täiesti normaalseks peetakse.

Head teed!

2 kommentaari:

Kadri ütles ...

Mul tuli selle loo peale piss püksi (väikesed kirjanduslikud liialdused on ju lubatud) :D
... aga liialdusteta - võiksid tihedamini blogida, oskad nii tabavalt öelda :)

Senni ütles ...

Aitäh! Eks ma püüan (väga vahelduva eduga). :)