Eile kondasid kadrisandid ringi. Meie trepikoja uks on suures osas ööpäevast kõigile avatud - ka santidele. Mardid tulid ja laulsid. Kadrid pigem püüdsid end uksest sisse rääkida. Minu hämmastuseks kordus sama, mis martide puhul. Õudne on kuulda, kuidas traditsiooniline kaugelt tulemise ja külma laul (või jutt) äkki katkeb ja kostub hele piuksatus: "Vabandust!". Äkki teeme tuleval aastal sedasi, et ei sõima (läbi ukse) mardi- ja kadrisante, eksole? Oma sandijooksmise ajast ma selliseid reaktsioone ei mäleta. Ehk on viga just selle linna/maja/trepikoja elanikes...