Kui mul palutaks nimetada üks jõululaul, mida ma jälestan, oleks vastus raudpoltkindlalt "Aisakell" ("Tiliseb, tiliseb aisakell" jääks napilt teiseks). Kuid täna suutis SaxEst ühes James Werts'iga esitada seda sedasi, et vinguviiul Senni oli sillas. Ilmselgelt on üheks põhjuseks see, et ma olen harakas. Harakatele meeldivad teadupärast säravad asjad. Antud juhul siis saksofonid. Punase roosiga väike must mees hõbedalokiliste Võru vanaprouade seas oli ka kaunis vaatepilt.

Märkus: Pilt laenatud http://olisax63.googlepages.com