Lõunamaise noor-režissööri erialane kretinism lööb välja kummalistes kohtades. Umbes-täpselt korra kuus võtab ta vaevaks vestlust alustada ja peaaegu alati on töös sama skeem: 

1) tere, kuidas läheb;

2) mis su elus uut on; 
3) saaksid sa kaamera sisse lülitada? 

Mõnikord vahetavad 2 ja 3 ka omavahel kohad. Tõesti ei saa aru, milleks talle see liikuv pilt, kui vastu vaatab tema enda vähem habetunud ja pisut pikemate juustega versioon.
---------

Riigiametnik pole kunagi päris vaba. Siiski on arusaamatu, milleks on Ministeeriumil vaja teada, millise mehe või naise (või mitmega neist) ma kokku elan.

---------

Mõnest asjast ei saa veel aru, aga las need jääda.